ja istud õndsas vaikuses
su mõtted ekslevad öistes metsades
samal ajal kui mu hambad närivad end läbi maasikasüdamike
su pikalt peitunud vaikuse liblikad purustavad kõik klaasid
ja kuninglikud lühtrid kukuvad kildudeks
ma kuulen ilmeksimatult su tasast sosinat,
kuid jätan selle enda teada
iga sentimeeter sinust on mulle tuttav
istud õitest täitunud aasadel
jumala eest, miks ma nii....
