vist ongi nii.
kommid on otsas
sina oled otsas
kadunud on emotsioonid
õhtu otsa vahin kella
tühja tühja näoga
no millal ometi, millal ta helistab?
õhus säriseb elekter
ja mu silmis justkui keerleb mustjas värvispekter
ärevust on nõnda palju nagu lõhkeks pomm
tõsi küll - igavlevat ärevust
seda, mis puudutab oodates lund, mida nagunii ei tule
või siis hoopis sind,
sind, keda tegelikult pole..
