loed innukalt tugitoolis ajalehte, vaatad ühte naljakat marmornaise pilti,
loed igavaid rubriike autodest ja muigad lapsikute koomiksite üle.
istun vaikselt su kõrvale ja teen näo, et sind pole seal. keskendun enda käes olevale mänguasjale, millega kavatsen su peagi hüpnotiseerida. see on õun. tulipunane õun.
loobin seda oma piimjate käte vahel.
kerge visuaalne manipulatsioon.
hammustan mahlaka ampsu hõrgust viljast
ja olen keskendunud oma mõtteisse. näen silmanurgast, kuidas sa ei suuda enam paigal istuda, ajaleht su higistavates peopesades on läinud niiskeks ja kortsu. niheled oma kohal. järsku haarad õunast ja kisud selle minult ära. kriiskan kogu kõrist. anna tagasi, anna tagasi! tõmbad mu endale sülle. kiire ning osav liigutus ja õun on jälle minu käte vahel.
keerutan end su näo juures ja mängin õunaga.
sa hakkad kontrolli kaotama.
tahad õuna kinni püüda, kuid ma olen sinust kiirem ja osavam.
sa tunned, kuidas ma su meeled vaikselt, kuid kindlalt ümber sõrme keeran,
ning mu magus parfüüm lööb su lõplikult uimaseks.
hammustan veel ühe ampsu.
oled närvis ja üritad mu käsi kinni hoida, et õun minult ära võtta,aga ma naeran ainult.
sama lapsiku häälega, kui on need koomiksid selles ajalehes.
tunned mu veresoojas hingeõhus hapu õuna pahvakut.
ma tunnen, kuidas veri mu sisimas juba keema hakkab, nahk õhetab ja muutub tulikuumaks. raske on end tagasi hoida, kuid olen siiski ükskõikse näoga ja söön õuna edasi. ümised vaikselt ühte viisikest ja silitad mu sääri. kiigutan end selle taktis. tunnen, et murdun kohe. õnneks heliseb telefon ja jooksen seda kiirelt vastu võtma. kui sa mind otsima tuled, olen ma juba aias. sa vaatad mind pisut hämmeldunult, kuid siiski rahuloleva näoga. võib-olla pole sa veel päris hästi aru saanud, mis toimus: et ma võrgutasin su just ära. et sa oled nüüd minu.