silver gold

üleeilsest kõmulehest näha võisid mu nägu,
kratsisid kukalt, imestuses:
''mida kuradit, on see tõesti tema?''
sa olid minu võltsnaeratuse pimestuses

kollased lehed viisid mu sära,
minu enda mu naha alt kaotasid ära
sulle tundub see ainult glamuurne kära
sa eksid, see on vaid hukatuste värav




kui sa vaid teaks, sina oled hoopis see staar!
muusikameeste põhibajaan
oled suurem staar oma hallitanud vahtkummtoolil,
kui mina kunagi võiksin, oma morris minori roolis

ma uurin sind hõbeäärse luubiga
südamest nutan või naeran, kui vaatan
tegelikult kardan sind rohkem, kui näitan
silmi vaikselt paotan, kui kaotan.. naeruväärse mängu

muide, õhtu on veel noor...