ma juba üleeilsest poolenisti unes
pimeduste valged meeled
su vaikuste keerukad keeled
metsas on rahu ja metsas on jutt
metsas on valu ja metsas on nutt
söö nüüd lund keset hilissügist
see tund unedes ja hiilgusest väljas
ma olen nii rõõmus, et lausa vastikult nutune kurb
kunagi kohtume veel ja veel
laserite säras bensujaama sabas, seal kusagil teel
seljataga pikad ja katkised linnade teed
mõtteis vaid sulnid verekuuga talved need
veel veel ja siis veel