mängusõdurid

punane vedelik voolab ühtlase joana kõrist alla,

need hetked olid maagilised

sa rääkisid sõdadest, ja mina kartsin

ma rääkisin paranormaalsusest, ja sina naersid

tule, lähme jälle sinna,

kesköösse, kui me olime nii kuradi kogenematud

ja las ma emban sind seal,

selles jäägitus jäises hetkes

ma tahan kasvada sinuga suureks,
ja arutada tühiste asjade üle
nagu need oleks maailma suurimad probleemid
ma tahan kogeda elamise maagiat