ma neelan massikommunikatsiooni,
samal ajal, kui jood oma rohelisest kruusist kohvi
oo ilu
ma kuulan New Orderit ja hakkan nutma,
sest maailm on nii kole
see ongi see kurbuse karussell,
hoia veel mu käsi,
et saaksin tunda end antisotsiaalsena,
kui räägid õhtust, mille veetsid kultuuriklubis
köhasiirup siin ei aita,
vaid kaunid noodid palsameerivad mu haavu
ma tahaks veeta sinu seltsis veel paar hädist ööd,
et saaksime vaielda arukate inimeste kombel,
ja mässida kokku purunenud südameid rikaste inimeste kombel