kui me olime veel lapsed
ja käisime kinos, vaatasime multikaid
sõime jäätist maasikatega ja elasime hetkes
kui me olime veel lapsed,
oli igavene suvi ja päikese kingitud tedretäpid
elu oli lõputu, me olime parimad sõbrad
kui me olime veel lapsed,
kõndisime võlumetsas ja kiikusime värvilises õhtupunas
ei suutnud ilma teineteiseta
kui me olime peaaegu täiskasvanud
ja käisime kohvikutes, jõime kakaod vahukoorega
rääkisime teetassijutte ja naersime alatasa
kui me olime peaaegu täiskasvanud
oli värviline sügis ja liblikarohked kevaded
elu tõi tõusu ja mõõnu, me olime parimad sõbrad
kui me olime peaaegu täiskasvanud,
kõndisime rannal ja kiikusime lapsepõlve meenutamiseks vedrukiikedel
ei tahtnud ilma teineteiseta
kui me olime kord täiskasvanud
ja käisime restoranis, jõime veini ja sõime caesari salatit
rääkisime palgatõusust ja lasteaiakohtadest
kui me olime kord täiskasvanud,
oli lõputu talv ja jäätunud verelibled
aeg hakkas eluga võidu jooksma, meist said võõrad
kui me olime kord täiskasvanud
juhtusime kokku juurviljaletis, silmasime teineteist ja mõistsime,
me ei tunne enam teineteist