t öÖelu

sulan ühtlaseks värvilaiguks

sinu kunstimuuseumis
imetlen ilusaid värve ja valu
maalidel, mis on nii haprad

ma ei ole mitte midagi
sinu pimestava talendi kõrval
ma ei ole mitte midagi
ning sulan nagu kuum vahatükk, siin sinu ees

anna mulle andeks
anna andeks, et ma pole äikesetorm või tähesadu
anna andeks, et ma olen ainult mina,
ainult mina, see rumal naiivne tüdruk.