kirgastun väsinud vaimust
toon esile taaskord enda sisemuse
heleroosas lambisähvatuses tõusen esile
tungin ajurakkudesse, kuldkollastesse mõttevälgatustesse
ma nimetaksin seda jõeks
hõbedaseks jõeks, mis voolab minu lõpmatutes soontes
jõeks, mis läheb läbi kõige, kui vaja
hääbudes alles tumemustas öös
kui saaksin valida, valiksin lõpmatuse
ükskõik, mis tahes olekus
valiksin lõpmatu emotsiooni, aegumatu hetke
ja tuhandeid saladusi, mida räägiksin siis teile kõigile!